Hommikul läheb mu olemine aina halvemaks, aga otsustame siiski Santiagosse sõita. Loobun hommikusöögist ja joon ohtralt vett. Ka Pez ütleb, et tal on veidi imelik olla.
Baracoa bussijaamas tuleb meil natuke passida ja selle aja jooksul suudab üks althõlma shokolaadiga kauplev härra mul tõeliselt juhtme krussi ajada. Saan küll aru, et mõttetu on tema lolli järjekindluse peale vihastada, aga halb enesetunne ei lase olukorda huumoriga võtta.
Baracoa-Santiago de Cuba bussireis on sama muljetavaldav kui enne. Need vaated mägede ja orgude vahel on kirjeldamatud.
Santiagos on meil taksojuht vastas ja õige pea oleme jälle Casa Nivias, kus terve pere on ukse peal hõiskamas. Nende näod vajuvad pikaks, kui ütleme, et kahjuks me õhtust süüa ei saa. Kuna toitu hankida on kallis ja keeruline, siis on nende pettumus mõistetav. Aga pole midagi parata, mul on tõusnud palavik ja isegi mõte toidust ajab iiveldama.
Öö on raske.
------------------------------------------------
vesi 1.30 CUC
takso 4 CUC
jootraha 0.50 CUC
takso 5 CUC
-------------------------
11 CUC
No comments:
Post a Comment
What do you think?