F... No!

Alustan rünnakut ropendamise vastu. Ausalt. Ega ma ise ka sellest patust puhas ei ole, aga ma üritan - ma väga väga üritan - ennast parandada.
Lapsega kodus olles kadusid teatud väljendid minu sõnavarast pea täielikult, aga nüüd töökeskkonnas tulevad kõik robinal tagasi. Ja see nii jubedalt häirib mind, et lausa kriibib sees.

P.S. On muidugi teatud teemad (eriti siin blogis), millest kirjutades ei saa mõnest krõbedamast väljendist üle ega ümber. Nimetagem seda kirjanduslikuks stiiliks. Või midagi.
P.P.S. Ma ei saa aru Adele-fenomenist. "Someone Like You" ajab isegi liiklust reguleeriva politseiniku nutma, aga üldiselt tundub tema looming/esitus mulle suhteliselt keskpärane. Eelistan iga kell Amy Winehouse'i.

Bitch, please ...

There is a serious gossip girl in me waiting to speak her mind every now and then. It usually happens after flipping through some trashy magazines and online gossip-sites which should leave me totally untouched ... but they never do. I am a junky and I know it.
Could somebody explain me the appeal of a gay-scene among some heterosexual women? What is the deal here? Even when I was single (and therefore always interested in finding someone new and exciting) I never considered a night in "Angel" being a great way to spend my valuable free time. Just boring. And totally unprofitable. And do not tell me that girls just "wanna have fun" and dance and feel free. That is never the goal when you are on your own and already in your 30's. You are always fishing around, always looking, always trying to score. Yes, you are. You can dance your ass off in a gay-club, but when the music stops you'll be sharing a cab with some DD (Drunk and Disappointed) pretty boy and going to bed alone. I have some wonderful friends who happen to be gay and are great fun to be with, but hanging around with them seven days/nights a week would have made me join the convent. Especially here, in Estonia, I feel like heterosexual men are so often intimidated by gays and tend to project that intimidation also to women who enjoy the gay-circle. Maybe I have totally misunderstood the whole thing, but if you are out there to get your man (Enough with the hypocrisy, you are) forget your gays and go to the pub instead.
Words of wisdom spread again ... and as always, don't take me too seriously. If you are - I am not to blame.
P.S I almost forgot. I have a new crush (so to speak). I definitely don't have a "type", because AS is everything my other guys are not and vice versa.

Photo: Men's Journal via ONTD

Tired, but ... kinda happy

Esimene töönaädal pärast pooleteiseaastast pausi selja taga. Kõik on sama raske ja hulluksajav ja pingeline kui RV esimesel hooajal. Uskumatu, aga mitte midagi pole selles suhtes muutunud. Meeskond on endiselt väga kift ja sellest ka minu rõõmus meel. Hoolimata punastest silmadest ja südant pahaks ajavast väsimusest.

Playboy has been tamed

I totally don't understand how some men are willing to lose their balls after getting married. I am not saying they have to continue to f... around, hell no! But taking the place of a doormat is just wrong. There is a huge difference between being a devoted husband and acting like an idiot whenever the wife is present.
Or even worse - arranging all your life (and work for that matter!) around, so that "the better half" could keep an eye on you 24/7. And they call it love. I call it "pussycat". And not in a good way.

Actually - it all goes for certain wives as well. What is it with the marriage that makes people lose themselves? When "we" does not make you better but just plain and boring?

P.S. I am not against marriage. On the contrary.

Does the Cosmogirl really exist?

See postitus võib siivsamaid lugejaid kulmu kortsutama panna, nii et olge hoiatatud ja/või chillige Facebookis edasi.
Igaljuhul. Naised-neiud, kui soovite, et teie mistahes staadiumis suhe kindlalt sinnasamusesse läheks, siis soovitan osta septembrikuu Cosmopolitani, mis pakatab järjekordsetest soovitustest, kuidas leida Härra Õige ja teda igavesti enda küljes hoida. Kui keegi tõepoolest võtab artikleid "Kuidas mitte abielluda vale mehega?" ja "Teise kohtingu saladused" tõsiselt ning üritab kasvõi viiekümne prossa ulatuses nende järgi käituda, siis võib mürki võtta, et Härra Õige paneb ülehelikiirusega kõige nelja tuule poole plagama.
Kui aga õnnestub Härra (Õige või Mitte-Nii-Õige-Aga-Hetkel-Käib-Kah) siiski oma pessa meelitada, siis järgmine nõuandeartikkel "Seksikad kohad, kust teda puudutada" tuleks küll kiiremas korras unustada.
Kas tõesti on olemas naisi, kes võtavad ajakirja kätte ja on siiralt rõõmsad, et ohhoo, lõpuks ometi saan punkt-punktilt selgeks, kuidas üks korralik blow-job käib? Loevad selle jutukese läbi, teevad märkmeid ning hoiavad ajakirja igaks juhuks veel paar kuud öökapil, et olulisemad kohad enne kuuma kireööd üle vaadata? Kui on midagi, mida ei saa teoreetiliselt õppida, siis on see seks. Olgu soovitused kuitahes detailsed. Võib ju öelda, et alati on hea uusi ideid saada, aga see konkreetne artikkel on kirjutatud küll pigem 16+ vanuserühma silmas pidades, kellele pakutavad ideed võiks piirduda soovitusega "Kumm on seks" . Äkki ma olen ebaõiglane ja tõepoolest on hordide viisi naisi, kes igal kuul ajakirja ilmumist ootavad, et oma seksinippide arsenali täiendada? Sel juhul oleks mõistlikum juba mingit pornokat vaadata. Mees jääb kindlasti rahule.
Mul on kaks küsimust. Esimese ma juba esitasin ehk, kas tõesti on olemas naisi, kes .... (vt. eelmist lõiku). Ja teine - kes neid õppetükke kirjutab? Vot seda suleseppa ma tahan tõesti näha. Soovitavalt tööhoos arvuti kohale kägardununa, klahvide klõbisedes valmimas järjekordne nõuanne a la "Hõõru oma küüneplaate (mitte külgi ega ääri) vastu tema munandikotti. Küüned on tugevamad, siledamad ning jahedamad kui su sõrmeotsad." Puhas kuld, ma ütlen.

And I dance through the night ...

Aarrrrrgh!

Midagi ei jõua! Midagi ei tule välja! Ükski riideese ei sobi! Juuksed ei hoia! Meik läheb laiali! Isegi Steven Seagali film ajab nutma ...
Ma kohe vihkan neid perioode, kui kõik üht või teistpidi kiivas on ning ükskõik, mida ma olukorra sirgestamiseks teha üritan, ei toimi. Õnneks ma tean, et see läheb üle ning rõõmus meel tuleb peagi tagasi, aga praegu tahaks iseendal nina peast hammustada. Tööle tagasiminekuks ikka suurepärane ajastus, sest ega enne esimest sügishooaja eetrinädalat pole ka teles midagi rahulikku. Mind häirib, et olen pooleteise aastaga ikka päris palju ära unustanud ning monteerimine võtab oluliselt rohkem aega kui peaks. Ma pole tehnikas küll kõige tuhmim pirn, aga kuna nii mõnedki asjad on vahepeal muutnud, siis võtab üsna kõhedaks. Ei taha ju kogu aeg teisi ka tülitada ja lolli blondi mängida.
Õnneks on kergejõustiku MM ja telekast on võimalik suures koguses spordiülekandeid vaadata. Need on mulle alati teraapiliselt mõjunud.