2. detsember 2008 Santiago de Cuba-Baracoa

Hommikusöök on meil täna 6:30, sest juba tunni pärast väljub buss Baracoasse. Varajane eine pole keeruline mitte ainult meile süüa, vaid ka casa koduabilisel valmistada. Küll unustab ta piima, siis tee ja lõpuks ka saia. Õnneks on kõik vajalikud komponendid siiski köögis olemas ja unise naeratuse saatel jõuavad ka meie lauale.
Vanaema Nivia kordab minuga hispaania keeles veel üle, et me tuleme laupäeval tagasi, et enne Trinidadi sõitu veel üks öö Santiago de Cubas veeta. Jõuame ühisele arusaamale, mis kuupäev laupäev täpselt on ning kinnitame ka laupäevaõhtuse menüü.
Sõit Baracoasse viib läbi Guantanamo, kuid bussiaknast midagi huvitavat küll ei paista (ma mõtlen USA sõdureid või midagi muud militaarset). Aeg-ajalt vilksatavad mööda küll tarastatud territooriumid, aga tanke ja rakette näha pole. Guantanamo kesklinnas teevad bussijuhid juba tavapärase peatuse, et kioskist Tu Kolat osta ja imekombel lastakse ka reisijad välja jalgu sirutama. (Ja ennast soojendama, sest loomulikult huugab konditsioneer bussis täistuuridel ja varbad on kringliks külmunud). Bussi peatuskoha kõrval kasvava puu otsa on installeeritud megafon, kust paiskub välja hispaaniakeelset patriootlikku sõnumit. Ma ei näe kedagi, kes paistaks seda kuulavat.
Guantanamost Baracoani viib tee üle mägede ja see on tõeliselt kaunis vaatepilt. Enne revolutsiooni sai Baracoasse ainult meritsi või siis suure ringiga mööda rannikut. Aga Fidel lasi üle mägede tee ehitada. Viva Fidel! Veidi enne baracoad tehakse peatus teeäärsete talunike juures, kust ostame banaane, mandariine, kakaod, kohvi ja mingit veidrat kookosemagustoitu (NB! see näeb äge välja, aga seda pikemat aega säilitada pole siiski võimalik, nii et tasub paari päeva jooksul ära tarvitada).
Baracoa bussijaamas on juba tuttav vaatepilt - siltidega casaomanikud seisavad värava taga ja üritavad iga hinna eest turisti tähelepanu võita. Õnneks on kohal ka meie majaperemees Adrian, samuti silt käes - sellel on minu nimi. Adrian tervitab meid ülevoolavalt ja pakib velotakso peale. Ise hüppab motika selga ja näitab teed. Velotakso ehk bicitaxi on konarlikel tänavatel meeletult rappuv agregaat ja tuleb ainult imetleda neid mehi, kes sellel päevast päeva vändata jõuavad. Baracoa tundub olevat bicitakside kontsentratsioonilt Kuubas vaieldamatult esikohal, sest neid on tõepoolest igal pool. Veel mõnda aega tagasi tohtisid bicitaxisid kasutada ainult kuubakad, kuid nüüd saab ka turist sellega ringi kolistades kukrut kergendada.
Casa Adrian on väike helesinine majake keskväljakult pisut eemal, ajaloolise Fuerte Matachini lähedal. Meil on jälle oma tuba koos pesuruumiga, mille muudab eriti meeldejäävaks pehme vakstuga kaetud vetsupott. Ilmselt ülimat mugavust pakkuma pidav leiutis on tegelikult üsna tüütu, sest nii kui poti peale istud, libised koos helesinise vakstuga viuh! vasakule kreeni ...
Adrian tutvustab meile oma naist ja kaksikuid poegi, ema ja õde. Lepime kokku söögiaegades ja muudes praktilistes küsimustes.

Pärast kiiret dushi läheme linna peale kondama. Kõigepealt muidugi mere äärde õlut jooma, sest ega tark ei torma. Ka Baracoas on oma Malecon - mereäärne promenaad - kuid see näeb veelgi räsitum välja kui Havannas. (Hiljem saame Adrianilt teada, et septembrikuine orkaan tabas Baracoad väga rajult ning purustatud sai ligi 1000 maja. Õnneks jõuti mereäärsetest majadest inimesed evakueerida, kuid materiaalsed kahjud on tohutud.) Jalutame linna teise serva, kus seisab suur segumasin ja suur plats on täis äsjavalminud ehitusplokke, et orkaanist purustatud maju taas üles ehitada. Tundub, et orkaan on ka kõik rannad praktiliselt kasutamiskõlbmatuks muutnud, sest paljukiidetid beachide asemel on ainult risused kaldad. Teeme pika tiiru linna läänepoolses osas ja vaatame, kuidas inimesed elavad. Populaarseks põllumajanduslikuks võtteks on siinkandis katusaiad, kaus vanade autokummide sees kasvavad salat ja ohtralt muud tundmatut kraami.
Tagasi kesklinnas ostame paar postkaarti ja saadame ära. Kuna postkasti pole võimalik leida, anname oma kaardid müüja kätte, kes need postkastini toimetada lubab. No saab imet näha ....
Pärast õhtusööki teeme veel tiiru linnakeses, istume koos kohalikega keskpargis ja naudime õhtust melu.
---------------------------------------------
takso 5 CUC
bussijaama jots 1 CUC
banaanid, coco jms 6 CUC
bicitaxi 3 CUC
õlu 1 CUC
kaardid 2.15 CUC
joogid 2.15 CUC
õlu + fanta CUC
-------------------------
23 CUC