@IsaLapsegaKodus

Tõsiselt. Selline kasutaja on @twitteris.
Ainult mees saab selle peale tulla, et ennast määratleda lapsega kodusolemise kaudu. Mitte et mul midagi selle vastu oleks, vastupidi. Kui see on huumoriga tehtud konto (okei, okei, ha-ha-ha) ja sissekanded peaksid näitama lapsega kodus oleva isa humoorikat argipäeva (sain aru, ha-ha-ha veelkord), siis hea küll. Sest lapsed ja nende kasvatamine ongi ju suur huumor. Mille mõistmiseks emadel kahjuks ajast ning kasutusel olevast ajumahust puudu jääb.
Kahju ainult, et see kodanik oma eksistentsi kirevamatest hetkedest väga palju teada ei anna. Võiks. Siis ehk julgeks rohkem isasid lapsega koju jääda. Isegi ilma seda ilmale kuulutamata.

Skater-Barbies & some eye-candy

I am watching "Real Housewives of Orange County" Reunions (Yes, shoot me now - that is how shallow I am) and before the ladies even started to speak I had a question. A serious one. What is going on with the dresses? They all look like contestants from a local figure-skating show. Where does one even get these .... weird pieces of fabric that does not make anyone either beautiful or stylish. And the "colour coordination" looks more like a kindergarten summer party than a get-together for 40-smth women. Bad, really bad. But it might be appealing to some audiences and bring the ladies some extra cash. Otherwise there is no explanation to that blue tablecloth so far from Heather's usual Chanel boredom or this peachy thing Vicky is tucked in.
How can I take seriously anything what they say when I constantly have to erase the picture of a doll-shop Barbie-shelf from my mind?
Oh, wait - seriously is definitely not the word I should use here, right?
------------------------------------------------------------------------------------------
And now comes the part where you can all laugh at me for being such an airhead and wasting my time with such nonsense.

And totally out of the blue I just have to post some pictures of Eric Bana. Just because.
Damn, he is hot.

Now you can laugh again.

photo: WENN

photo: Fame/Flynet

What Not To Wear

Ei, seekord - üllatus, üllatus - ei kirjutagi ma sama nimega USA telesarjast, kus Stacy ja see tüüp, kellel on mingi presidendiga sama nimi, viskavad saates osalejate riidekapid (ja nende sisud) pikema jututa prügikasti. Ja siis ostavad neile uued riided, teevad uue soengu ja meigi ja lennutavad ekstaatiliselt kiljuva perekonna rüppe tagasi.

Kuigi ega minu jutt Stacy ja presidendinimega tüübi omast palju ei erinegi. Lüües lahti tänase Eesti Ekspressi jäi mu pilk kohe kinni Reformierakonna juhatuse valimistest kirjutatud loo juures oleva foto külge.
Reformierakonna uue juhatuse paraadpildil poseerivad esireas viis daami, kellest kahe rõivavalik tekitab küll äärmist hämmeldust. Üks neist on kahtlemata tark noor naine, kes oskab endast muljet jätta ning seetõttu erinevatel valimistel rohkelt hääli koguda, kuid sellel fotol näib ta kui eksinud amish rikaste koduperenaiste suvisel aiapeol. Kui mitte liiga hea moetajuga inimene proovib komplekti kokkupanekul lähtuda "toon toonis"põhimõttest on tulemuseks .... see amish, kes küll sobib dekoratsiooniks kohale veeretatud õlepallidega, kuid kindlasti mitte oma intellektuaalse kuvandiga.
Teine proua ei üllata ei värvivaliku ega ka kaubamärgiks (miks küll, aga see selleks) kujunenud sallikese-prossi komboga, küll üllatavad tema veidrad heledad kesäpüksid. Mäletate, kui 90ndate alguses Soomest riideid õnnestus saada? Kesäpüksid olid alati kohal. Kuskohast tuleb ühel 40+ proual üleüldse mõte, et ainult spagettkõhna supermodelli seljas kaunina näivad asjandused jalga tõmmata?
Ženja Fokin, lenda peale! Kiiresti!

Random bla.bla.bla

Kuna mulle pole eriti omane nt. Facebookis sappi pritsida (kui siis hästi harva) või kommentaariumides jaurata, siis lasen siin veidi auru välja, sest ilmselt on minu praegusest seisundist tulenev hormoonidemöll võimendanud vajadust õiendada ja iriseda.
*** Ilvese "Talendid koju" kampaania sai Soome-operatsiooniga minu silmis järjekordse tagasilöögi.
*** Vabariigi aastapäeva kontsert ja vastuvõtt mõjus läbi teleka nagu leinatalitus. Ainus, kes suutis mingitki pidulikkust ja rõõmu minuni tuua oli Anu ja tema intervjueeritavad. Aga see kontsert oli tõesti - nagu üks kolleeg väljendus - pidev Raua needmine.
*** Eesti Laulu vaheklipid mõjusid tüütu jauramisena, kuigi kõik eeldused suurepäraseks huumoriks ja meelelahutuseks olid nagu olemas. Ometigi ei hakanud tervik tööle. Nalja on ikka pagana raske teha.

Näh, ei jõuagi hetkel rohkem kirjutada.

The Sun Symphonics ... pidulik vs piinlik

Käisime eile Tiinaga Nokias The Sun Symphonics kontserdil.
Muusikaliselt ei pidanud pettuma, küll oleks oodanud sedasorti ürituselt veidigi rohkem väljapeetust. Head nalja oskavad laval teha vähesed ning kahjuks Tanel Padar nende hulka ei kuulu. Sestap oleks võinud lihtsalt muusikat teha ja kogu ülejäänud lollitamisele kindlalt kriipsu peale tõmmata. Sellised neljateistaastaste naljad tundusid ikka eriti kohatud ning pidev teistele bändiliikmetele suunatud veiderdamine muutus lausa piinlikuks. Padaril on veel palju õppida, kuidas laval lihtsalt olla, publikuga suhelda ka kontserdisaalis, mitte ainult hämuses ööklubis.
Laulab Padar õnneks nagu noor jumal ning paljudele pinnuks silmas olnud bändiliikmete riietus mind antud kontekstis isegi ei häirinud. Ja ega see midagi päästnud ka poleks. IQd vaid ülikonda selga tõmmates ei tõsta.

Bitch, please ...

There is a serious gossip girl in me waiting to speak her mind every now and then. It usually happens after flipping through some trashy magazines and online gossip-sites which should leave me totally untouched ... but they never do. I am a junky and I know it.
Could somebody explain me the appeal of a gay-scene among some heterosexual women? What is the deal here? Even when I was single (and therefore always interested in finding someone new and exciting) I never considered a night in "Angel" being a great way to spend my valuable free time. Just boring. And totally unprofitable. And do not tell me that girls just "wanna have fun" and dance and feel free. That is never the goal when you are on your own and already in your 30's. You are always fishing around, always looking, always trying to score. Yes, you are. You can dance your ass off in a gay-club, but when the music stops you'll be sharing a cab with some DD (Drunk and Disappointed) pretty boy and going to bed alone. I have some wonderful friends who happen to be gay and are great fun to be with, but hanging around with them seven days/nights a week would have made me join the convent. Especially here, in Estonia, I feel like heterosexual men are so often intimidated by gays and tend to project that intimidation also to women who enjoy the gay-circle. Maybe I have totally misunderstood the whole thing, but if you are out there to get your man (Enough with the hypocrisy, you are) forget your gays and go to the pub instead.
Words of wisdom spread again ... and as always, don't take me too seriously. If you are - I am not to blame.
P.S I almost forgot. I have a new crush (so to speak). I definitely don't have a "type", because AS is everything my other guys are not and vice versa.

Photo: Men's Journal via ONTD

Playboy has been tamed

I totally don't understand how some men are willing to lose their balls after getting married. I am not saying they have to continue to f... around, hell no! But taking the place of a doormat is just wrong. There is a huge difference between being a devoted husband and acting like an idiot whenever the wife is present.
Or even worse - arranging all your life (and work for that matter!) around, so that "the better half" could keep an eye on you 24/7. And they call it love. I call it "pussycat". And not in a good way.

Actually - it all goes for certain wives as well. What is it with the marriage that makes people lose themselves? When "we" does not make you better but just plain and boring?

P.S. I am not against marriage. On the contrary.