15. detsember 2008 Havanna

Täna hommikul on rahvast rohkem ja buffet avatud. Uuendusena pakutakse omletti rohelise paprikaga, millest saab Pezi lemmik. Minu söögiisu ei ole just märkimisväärne, aga ühe omletikese suudan sisse suruda. Õnneks pakutakse ka arbuusi - mugin seda.
Pärast sööki suundume kohe Parque Centrali, et sealt turistibusii peale hüpata ja randa sõita. Teel sinna möödume ühest baarist, kus varajasest kellaajast hoolimata mürtsub muusika ja esimesed joogid on raudselt juba tehtud. Samast baarist hüppab välja üks lõbus noormees, kes tutvustab meile seda kohta kui "Kuuba baari, kus on Kuuba inimesed" ja kutsub meidki hommikust mojitot jooma. Keeldume viisakalt ja liigume edasi.
Turistibussiga randa sõites, räägib bussigiid-piletimüüja ka paari sõnaga ja veidras inglise keeles kohtadest, millest möödume. Kõige huvitavam on Tarara linnake, kuhu on ehitatud suur kimp maju, milles elavad ... hiinlased. Just hiinlased. Nad õpivad seal hispaania keelt, et saada Kuubal reisisaatjateks. Huvi hiinlastega koostöö vastu on Kuubal suur ja hiina turistidest loodetakse suurt tuluallikat. Sõprussuhteid Hiinaga on märgata ka mujal, näiteks on meie tänava toidupoodi ilmunud hiina kirjadega Koka Kola.
Rand on täitsa tore. Algusosa on küll veidi risune ja ülerahvastatud, kuid mõnisada meetrit edasi jalutades leiame puhta ja puutumatu rannariba. Päevitame, korjame ilusaid kivikesi ja sulistame vees.
Rannast tagasi tulles ostame jälle vorstikesi ja avastame, et kohaliku mahlabrändi "Tropical island" mangomahl maitseb nagu päris.
Õhtupoole teeme tiiru teise turistibussiga Vedados (5 CUCine pilet kehtib kõigis kolmes turistibussis terve päeva) ja läheme siis sööma La Bodeguita del Mediosse. See on küll tõeline turistilõks, kuid oma maine vääriline, mis toitu puutub. Loomulikult hiilib kuskilt kohale ka bänd, kes võtab koha sisse otse meie laua kõrval. Ma saan aru, et muusika on Kuuba pärisosa ja riigipalgal muusikud peavad oma tööd tegema, aga olgem ausad - kui Guantanamera sul ikka 30 cm kauguselt kõrva pröökab, on süüa ja vestlust arendada üsna raske. Mõne aja pärast nihkub bänd meile veel lähemale ja küsib, kas tahame soovilugu. "Absolutely not!" üritab Pez neid minema peletada ja annab kohustusliku mündi. Bänd liigub meie lauast 10 cm eemale ja võtab sihikule naaberlaua paari. Nemad nii kergelt ei pääse.
v ä i k e --- v i h j e
Kui oled teesõber, siis võta oma teepakid kodust kaasa. Võib-olla on asi ka minus (hm...vaevalt), aga normaalse maitsega musta teed mina Kuubal ei saanud. Must tee on küll olemas (sort Indiana), aga kuidagi nõrgakene.
---------------------------------------------
vesi 1.50 CUC
bussipiletid 10 CUC
toit rannas 6 CUC
toit meie poest 4 CUC
restoran 37 CUC
--------------------------
60 CUC