Raamaturiiulilt: Aigi Vahing "Valik"

Lugesin öösel läbi. Kuna uni tuli peale, siis andsin gaasi ja suutsin paari tunniga hakkama saada. Alguses meeldis, siis jättis ükskõikseks ja tundus igav ning lõpus hakkas jälle meeldima. Kui sama teema oleks vormistatud novelli või ajaleheartiklina, kiidaksin oluliselt rohkem. Kirjutada Aigi ju veidi oskab ning aus olla/näida ka piisavalt, aga sellest jäi minu jaoks paraku väheks. Kuidagi liiga paljusõnaline ja samas siiski skemaatiliselt ühe koha peal tammuv. Lisaks väsitas mind pidev viitamine erinevatele praktikatele, gurudele ja-tont-teab-kellele veel - referaat, mitte romaan.
Ning kõige olulisem küsimus - miks? Miks üldse käivitusid need protsessid, mille tagajärgedega võitlemise lugu see on? Vaikus.

Kõigest hoolimata on mul hea meel, et Aigi selle raamatu kirjutas. Ausalt.

P.S. Hilinenult, kuid siiski. Muruplats me akna all on eilse #EarthDay auks üleöö roheliseks läinud.