Seda sissejuhatuseks ja võib-olla teie reisi õnnestumise huvides. Mina olen õnneks loomult juba nii skeptiline, et viskasin ( nagu tavaliselt) kõik reisijuhid ja kaardid juba kodus kohvrist välja. Pealegi, hello 2018 is calling - kõik vajalik on ju telefonis olemas.
Kuigi meie reis ähvardas katkeda juba enne algust, sest selgus, et Lufthansa oli jätnud muudetud broneeringuga sidumata meie piletid. Ja see selgus 5:30 lennujaama check-inis. Ning lennujaama töötajad ei olnud ka eriti optimistlikud, et asi kuidagigi meile soodsalt laheneda võiks. Lõpuks muidugi lahenes, kappasime väravasse, lennuki uks tõmmati sõna otseses mõttes meie selja taga kinni ja #letsgo
Kes on minuga koos reisinud teavad, et mulle meeldib ette planeerida, aga kohapeal suhteliselt kõik juhuse hooleks jätta. Ma võin vabalt sõita teise riiki ja veeta enamiku ajast hotellitoas telekat vaadates. Või istuda kaks tundi ühes ja järgmised kaks tundi teises kohvikus (mida suvalisemas, seda parem) ning külmalt mitte külastada ühtegi monumenti, kloostrit, muuseumit jamidaiganes.
Ja tavaliselt selline suhtumine teebki puhkusereisid lõppkokkuvõttes vägagi mõnusaks.
Ka sel korral leppisime kokku, et kõik peavad saama puhata nii nagu neile kõige rohkem meeldib.
Lapsed olid vaimustuses hotellitoast (ei saa seda neile ka ette heita, sviit oli suurem kui meie 4-toaline korter) ning veetsid julgelt kolmandiku ajast seal. Ka Pez on pigem see tüüp, kes üle poole päeva kuskil ringi kablutada ei jaksa ning chillib hea meelega ühe koha peal.
Niisiis sättisimegi oma nädala sedamoodi, et kõigil tore oleks.
Olen juba aru saanud, et 6 ja 8-aastasele pole mõtet planeerida tihedalt sündmusi täis päeva - lõpuks ei lase väsimus millestki korralikult rõõmu tunda. Ja mis saaks olla tüütum, kui veeta puhkus kella vaadates, et kas ikka jõuame kõik kohad läbi käia.
Esimesel päeval hulkusime Baixas ja Bairro Altos ning tegime laisas tempos turistiasju. Mis nägi välja sedamoodi, et liikusime ühe jäätiseputka juurest teise juurde, lebotasime pikalt jõe ääres ja kui ette sattus, siis sõitsime funiculari ja trammiga.
Pühapäeval jalutasime pikalt Gulbenkiani aias ja pärast ka muuseumis sees.
Founders Collection meeldis lastele väga.
Õhtupoole tegime windowshoppingut Colombos ja sõime sealsamas head-paremat
Esmaspäev - okeanaarium ja cable-car. Okeanaariumi soovitan küll soojalt ja kahe käega. Esiteks asub see lahedas kohas ning ümbruskonnas on tore ka niisama jalutada.
Teisipäeval käisime Sintras. Täpsemalt ainult Pena palees ja pärast matkasime jalgsi alla linna tagasi.
Õhtupoole jalutasime Alfamas, tutvusime kohalike väikeste pererestoranidega - ülimõnus.
Kolmapäev - loomaaed. Jälle koht, mida soovitan. Eriti nö mitte-turistihooajal. Seal võib vabalt päeva veeta (mida me ka tegime) - igav küll ei hakka.
Neljapäev - Prazeres, kohalik elu-olu mitteturistikohtades, ohjeldamatult trammisõitu (soovitan nö linnapäevadeks Viva Viagem kaarti 24h piletiga ja muudeks päevadeks - kui nii palju ei sõida - teist kaarti Zappinguga)
Kuigi meie reis ähvardas katkeda juba enne algust, sest selgus, et Lufthansa oli jätnud muudetud broneeringuga sidumata meie piletid. Ja see selgus 5:30 lennujaama check-inis. Ning lennujaama töötajad ei olnud ka eriti optimistlikud, et asi kuidagigi meile soodsalt laheneda võiks. Lõpuks muidugi lahenes, kappasime väravasse, lennuki uks tõmmati sõna otseses mõttes meie selja taga kinni ja #letsgo
Kes on minuga koos reisinud teavad, et mulle meeldib ette planeerida, aga kohapeal suhteliselt kõik juhuse hooleks jätta. Ma võin vabalt sõita teise riiki ja veeta enamiku ajast hotellitoas telekat vaadates. Või istuda kaks tundi ühes ja järgmised kaks tundi teises kohvikus (mida suvalisemas, seda parem) ning külmalt mitte külastada ühtegi monumenti, kloostrit, muuseumit jamidaiganes.
Ja tavaliselt selline suhtumine teebki puhkusereisid lõppkokkuvõttes vägagi mõnusaks.
Ka sel korral leppisime kokku, et kõik peavad saama puhata nii nagu neile kõige rohkem meeldib.
Lapsed olid vaimustuses hotellitoast (ei saa seda neile ka ette heita, sviit oli suurem kui meie 4-toaline korter) ning veetsid julgelt kolmandiku ajast seal. Ka Pez on pigem see tüüp, kes üle poole päeva kuskil ringi kablutada ei jaksa ning chillib hea meelega ühe koha peal.
Niisiis sättisimegi oma nädala sedamoodi, et kõigil tore oleks.
Olen juba aru saanud, et 6 ja 8-aastasele pole mõtet planeerida tihedalt sündmusi täis päeva - lõpuks ei lase väsimus millestki korralikult rõõmu tunda. Ja mis saaks olla tüütum, kui veeta puhkus kella vaadates, et kas ikka jõuame kõik kohad läbi käia.
Esimesel päeval hulkusime Baixas ja Bairro Altos ning tegime laisas tempos turistiasju. Mis nägi välja sedamoodi, et liikusime ühe jäätiseputka juurest teise juurde, lebotasime pikalt jõe ääres ja kui ette sattus, siis sõitsime funiculari ja trammiga.
 |
| kohustuslik pilt Rossiol |
 |
| küpsetatud kastanid |
 |
| Praça do Comércio. Spordivõistluse tõttu suletud |
Pühapäeval jalutasime pikalt Gulbenkiani aias ja pärast ka muuseumis sees.
Founders Collection meeldis lastele väga.
Õhtupoole tegime windowshoppingut Colombos ja sõime sealsamas head-paremat
Esmaspäev - okeanaarium ja cable-car. Okeanaariumi soovitan küll soojalt ja kahe käega. Esiteks asub see lahedas kohas ning ümbruskonnas on tore ka niisama jalutada.
Teisipäeval käisime Sintras. Täpsemalt ainult Pena palees ja pärast matkasime jalgsi alla linna tagasi.
Õhtupoole jalutasime Alfamas, tutvusime kohalike väikeste pererestoranidega - ülimõnus.
Kolmapäev - loomaaed. Jälle koht, mida soovitan. Eriti nö mitte-turistihooajal. Seal võib vabalt päeva veeta (mida me ka tegime) - igav küll ei hakka.
Neljapäev - Prazeres, kohalik elu-olu mitteturistikohtades, ohjeldamatult trammisõitu (soovitan nö linnapäevadeks Viva Viagem kaarti 24h piletiga ja muudeks päevadeks - kui nii palju ei sõida - teist kaarti Zappinguga)
No comments:
Post a Comment
What do you think?