The Age of Adaline

Käisin eile vaatamas. Põhjuseks loomulikult filmi peaosalist mängiv Michiel Huisman, kes ei valmistanud pettumust, sest palja ülakehaga duši alt tulek oli täitsa olemas. Nali naljaks, aga ma arvan, et selle filmi kontekstis see võib-olla oligi ta parim stseen. Mulle tundub, et see roll oli tema jaoks liiga "vanilla", liiga positiivne, liiga üheplaaniline.

Stsenaarium oligi selle asja kõige nõrgem koht, aga eks seda oli ka arvata. Kui tahta antud teemal - naine, kes ei vanane - teha just naisi massidena kinno meelitavat romcomi, siis ei saagi muudmoodi. Peabki läila olema.

Ja mis värk on sellega, et kusiganes filmis süüa tehakse, siis peab lõikelaual mingi paprika vedelema? Kas vabad ja vallalised mehed valmistavad ainult paprikatoite?

Mis mulle tohutult meeldis, oli operaatori- (Davind Lanzenberg) ja kunstnikutöö (Claude Pare). Eriti filmi esimeses pooles oli teatav ajatu atmosfäär ja varjatud pinge just visuaalselt suurepäraselt edasi antud. 

Üllatas Blake Lively ja seda just heas mõttes. Ma pole teda siiamaani eriti heaks näitlejaks pidanud, aga see roll sobis talle. Anda edasi aastakümnete pikkust painavat elukogemust ei ole kerge isegi vanemale näitlejale, aga Blake sai sellega hakkama. Rääkides vanemast näitlejast - selles filmis mängis Harrison Ford! Jaa, tema ise. Ja tegi nii hea rolli, et lausa valus oli vaadata. 

P.S. Kui eile kinno jõudsin, siis ründas mind kõigepealt üks proua lokitangide- ja teine siidripurgiga. Ma olin piletit ostes vaateväljast eemaldanud sõnad "Ainult naistele" ning ei osanud aimatagi, et enne filmi algust keeratakse lokke, määritakse kuhugi kreemi ja kinosaalis toimub ka väike teleturg. Loosimised ja puha. Õnneks olid mul klapid kaasas, sain paarkümmend minutit seriaali vaadata.