Ma vist lahendasin selle sügise-müsteeriumi. Vähemalt enda jaoks.
Kõndisin täna hommikul villane smurfimüts peas telemaja poole, nuuskisin karget sügisõhku ja külmetasin natuke varbaid. Mõnus oli. Ilmselt sellepärast, et hoolimata saabuva pimekülma hirmust on sees soe ja hea. Siis kui sisemine saab tähtsamaks välisest, hakkab ka sügis meeldima.
No comments:
Post a Comment
What do you think?