Veelkord sügisest

Ma vist lahendasin selle sügise-müsteeriumi. Vähemalt enda jaoks.
Kõndisin täna hommikul villane smurfimüts peas telemaja poole, nuuskisin karget sügisõhku ja külmetasin natuke varbaid. Mõnus oli. Ilmselt sellepärast, et hoolimata saabuva pimekülma hirmust on sees soe ja hea. Siis kui sisemine saab tähtsamaks välisest, hakkab ka sügis meeldima.

In manus tuas pater commendo spiritu meum

Elu on võitlus. Ja ma ei saa aru, kummal poolel ma olen ... Mulle tundub, et viimased paar-kolm aastat mu keha lihtsalt täiega streigib oma eksistentsi vastu käesoleval kujul. Kõlab jaburalt? Ma tean.
Ma ei ole nõrk. Kui ma oleksin nõrk, siis ma oleksin juba surnud. See on fakt.
Aga midagi on valesti, sest kui mu kehal pole ühtainukestki kohta, mis ei valutaks, siis ...

Vihm

Ei tea, kas see tuleb ka vanusega, et sügis hakkab meeldima? Omateada ma veel paar aastat tagasi ei sallinud sügist ja talve silmaotsaski. Periood oktoobrist aprillini oleks võinud minu poolest Eestis ka olemata olla.
Täna plätserdasin läbi lompide tööle ja täitsa tore oli.
Kuigi ilmselt on see ainult mingi tänase päeva tuju, sest kui ma mõtlen eelolevatele kuudele, siis tahaks kohe Uus-Meremaa üheotsapileti ära broneerida.
Külm ei ole minu sõber.

Kiired ajad-vanad rajad

Selliseid riime tegime tüdrukutega lasteaias, ise olime väga uhked, et nüüd olemegi luuletajad. Kuivanud õlekõrsi kärsatasime põlema, et neid siis sigarettidena sõrme vahel keerutades end täiskasvanuna tunda.
Huvitav, et lapsed tahavad suureks saada, aga suured veel suuremaks saada enam ei taha ...
Mulle tegelikult meeldib vanemaks saada. Mõttetut muretsemist ja teiste arvamusega arvestamist jääb vähemaks, enesekindlust tuleb juurde iga elatud tunniga. Välisest tähtsamaks saab see, mis on pinna all ning sõnadepaar "sisemine ilu" ei ajagi enam naerma.
Kiire on praegu küll hullu moodi. See tüüpiline orav-rattas kiire, mille ainus väljund on õhtuti helendav telekaekraan. Tahaks loota, et sellel asjal on mingigi kasutegur, kasvõi õige pisike.
P. möllab praegu maal. Täna saabus siis lõpuks kopp ning nüüd nad seal siis ragistavad.
Nii tahaks ka maale!

TÜ 375

Selle "TÜ 375" märgi all möödusid viimased 48 tundi.
Praegu on tühi tunne nagu alati pärast ülekannet. Ühelt poolt oleks nagu rõõmus, teisalt jälle ... Ma tean, et ei tohi kõike südamesse võtta, aga ikka ju võtad.
Annad endast maksimumi ja veel natuke ning ikka ei ole nii nagu peab.
Tuleb vist ikka Kruuda spordikanalisse ennast pakkuda või mis?