Minu süda on küll rahutu. Kuigi kell on juba pea pool kaksteist õhtul ning siiamaani on Tallinnas kõik suhteliselt vaikne olnud.
Asetan mõttes oma valged lilled mälestusmärgi juurde ning palun Jumalat, et ta annaks meile kõigile rohkem mõistust, rohkem oskust ükstest mõista ja rohkem tahet elada Rahus. Ilma klisheede ja võitleva patriotismita. Lihtsalt. Koos.
No comments:
Post a Comment
What do you think?