Seda ooperit õnnestus vaadata koguni kaks korda.
Esimest vaatust nägin Kristel Pärtnaga ja järgmisel korral oli Julia rollis Perrine Madoeuf.
Kahjuks langes seekord kaalukauss tugevalt külalissolisti kasuks.
Kristel Pärtna oli sellise lavastuse jaoks liiga kohmakas, liiga suur, liiga ülepakutult teatraalne.
Perrine Madoeuf oli aga Juliaks justkui loodud. Ükski stseen ei tundunud ebaloomulik (kuigi võimalusi selleks oli lavastaja loonud rohkesti)
Ka kujundus oli selle lavastuse vääriline.
No comments:
Post a Comment
What do you think?