Your Face Sounds Familiar Eesti variant sai täna õhtul teleristsed. Ilma mitmekümne reklaamipausi ning kostüümilao taganurgast leitud uksehoidja outfitis vemmalvärsse ja muid jaburusi hõiskava saatejuhita võiks see olla täiesti talutav taust pühapäevaõhtusele lehelugemisele. Saatekava väitis, et seda spektaaklit tasub vaadata kogu perega, aga ma tänasin oma ettenägelikkust, et lapse magama saatsin. "Emme, mis see kräkihoor on?" pole just see küsimus, millele mul kolmeaastasele sobiv vastus varrukast võtta oleks olnud. Üldse jäi mul ülejäänud kujundusega mittehaakuvat ja kahtlast tolmust tooni ülli kandvast Mart Sanderist mulje, et ta on õhtud segamini ajanud ning viibib oma ettekujutuses Bel Etagega kuskil rahajõmmi pulmas. Mis ei vabanda (või vastupidi just vabandab) huumorit, mida saatejuht meile peale pressis. Aga võib-olla on "kräkihoor" ja muud naljad formaadis kirjas? Tont temaga.
Lauldi ju hästi. Kuigi need kaksteist pensionäri ja kümme koolilast, kes alati sellistes saadetes publikuks käivad just vaimustusest ei kiljunud. Küll jõuavad veel.
Tunnistan ausalt, et lõpuni ei viitsinud vaadata. Esiteks läks pärast Evelin Võigemasti/Amy Winehouse'i hoog liiga maha, lisaks hüppas jälle vahele Teele Viira elukohmaka gangnamstylega (loe: algas reklaamipaus) ja ETVst hakkas see hea krimka. Korraks klõpsasin #snkt peale tagasi, aga Taukari Saller kõlas nagu pohmellis pulmalaulik Moskva metroos ja sain aru, et tänane doos on käes.
Tegelikult oli hea saade. Ärge laske mu vingumisel end petta. Ma poosetan rohkem niisama. Vaadake ikka ise ka.
No comments:
Post a Comment
What do you think?