Ellen, Damian ja Mandy

"Ellen" ikka aeg-ajalt hüppab mu telekapuldi nupu alt välja, eriti kui näitlejad külas on, aga ... no ei saa mina tema fenomenist aru. Selleks peab olema vist "keskmine ameeriklane" (mida iganes see ka ei tähendaks), et tema showd lausa kiljudes naljakaks ja meeltlahutavaks pidada. Tema intervjueeritavatest ei saa me üheksal juhul kümnest teada absoluutselt mitte midagi uut ega huvitavat, kolmveerand vestlusele mõeldud ajast kulub mõttetute viisakusklisheede loopimisele. Ja minu meelest ei tunne külalised (just celebritid) ennast temaga rääkides mugavalt. Kokkuvõttes mõjub kõik nii võltsilt, et süda läheb pahaks.
Just vaatasin Elleni intervjuud Damian Lewisega ning mees, kes Jonathan Rossi ja Jimmy Kimmeliga vabalt nalja viskas, niheles proua diivanil nagu kuivanud sipelgas.

Esquire's oli intervjuu Mandy Patinkiniga ja ta ütles nii ilusasti:
If there's one wish that I have in life, it's to connect, to connect to my children, to connect to my wife, connect to my friends, to connect to you. On my tombstone, I'd like it to say: "He tried to connect."

photo by Kent Smith/Showtime