Mis ma ütlesin?
Kõik saab palju kiiremini mööda kui aimatagi oskad.
Kuigi tavapärane paanikaosakond oli eile kohal nagu alati, sest umbes kella 17 paiku ei olenud ma küll eriti veendunud, et me pilti ja heli edastavate korrespondentpunktidega eetrisse jõuame.
Aga jõudsime. Nagu alati.
Ja seda mitte tänu minule. Mulle tundub, et mina olengi nende projektide puhul olemas ainult selleks, et külvata hirmu ja segadust. Küsida kümme korda üle samu küsimusi ja ajada kõiki neid närvi, kes üritavad tööd teha.
Seda ma oskan hästi.
Mul on kõige toredamad töökaaslased. Kõige targemad ja ilusamad ka.
Kokkuvõttes oli eilne õhtu õnnestumine.
Saate (küll kaadrivälised) tipphetked olid muidugi need, kui lugupeetud erakondade esimehed pidid loetud sekundite jooksul stuudiodiivanile ja seal ära jooksma. Savisaar lahendas asja lihtsamalt, tõsusis lihtsalt ise jutu lõpus püsti ja jalutas kaadrist välja. Tehtud!
Oh humoristid.
No comments:
Post a Comment
What do you think?