Kas on võimalik olla üheaegselt ja korraga justkui kaks inimest? Näha sama sündmust kahest erinevast vaatenurgast, tajuda sama indikaatori korral kahte erinevat - teineteist justkui välistavat - emotsiooni? Ma ei saa endaga hakkama, kui ma selline olen. Tõeline idenditeedikriis. Kes ma olen? Kumb ma olen?
Kahetsen natuke eilseid lendulastud sõnu ... tagasi võtta enam ei saa, olematuks muuta ei saa. Jääb üle vaid tõdeda, et targutavatel vanamuttidel võib õiguski olla, kui nad liigset emotsionaalsust suhte hukutajaks peavad. Võib-olla on tõesti targem kõik enda sisse jätta, mitte kunagi midagi välja öelda. Olla alati paari kraadi võrra külmem ja kaugem kui tegelikult tahaks?
No comments:
Post a Comment
What do you think?