Ma tean, et tõmban nüüd kõigi viha enda peale, aga Kersna ja Aunaste "intervjuud" Pealtnägijas oli mul lihtsalt piinlik vaadata. Ja kurb.
Hindan Kersnat kui ajakirjanikku ülikõrgelt, aga see ja sellisel kujul ... milleks?
Tähtsatest asjadest ei ole vaja rääkida teatraalselt silmi pööritades ja kaunilt kalkuleeritud pause tehes. Selline ilutsemine muudab ka kõige siiramad mõtted hepiklikult esitletud tühjadeks sõnakõlksudeks.