On asju, mida ma oskan ja asju, milleks mul puudub igasugune anne.
Hetkel maadlen nende teistega.
Edasi ei taha mõeldagi ....
Monday, August 27, 2007
Wednesday, August 22, 2007
Sunday, August 19, 2007
Leigo jpm.
Seekord siis "Suurte sõjamasinate muusika".
Kõik minu Leigol-käigud on alati olnud elamus tõeliselt suure E-ga. Selles kohas lihtsalt on mingi seletamatu mõju, mängigu seal siis Kimmo Pohjonen või No-Big-Silence.
Ööbisime Pangodi äärsel telkimisplatsil, kus vasakpoolne seltskond kostitas meid Tanel Padari ja parempoolne mingi suvalise umpaga. Öö edenedes jäid vasakpoolsed tasapisi tasasemaks ja parempoolsed võtsid võimu. Õnneks olime piisavalt väsinud, et seda ignoreerida. Hommikul eeldasime Pangodi kalarestoranist omletti ja pannkkooke, aga selgus, et kumbagi enam menüüs ei ole. Kokteilisalat pidi asja ära ajama. Meiega ühines ka lätlased maha raputanud Kr., kes planeeris sujuvalt ka eeloleva päeva.
Märksõnad: Otepää kaubanduskeskus & hõbedane sõnnikuhark (et kas sellist toodest oleks sobiv sünnipäevakingiks viia?), Kanepi 19 km (P. oli veendunud, et "siit küll Kanepisse ei saa"), loomade jalgpall (seda pole võimalik selgitada ... kuigi küsimusele "Mis loom sa oled?", vastas Kr "Peoloom") ja öine kohvitamine Kärevere teemajas taustaks tumm telekapilt Vilja Savisaare sünnipäevapeoga.
Lõpp hea, kõik hea.
Kõik minu Leigol-käigud on alati olnud elamus tõeliselt suure E-ga. Selles kohas lihtsalt on mingi seletamatu mõju, mängigu seal siis Kimmo Pohjonen või No-Big-Silence.
Ööbisime Pangodi äärsel telkimisplatsil, kus vasakpoolne seltskond kostitas meid Tanel Padari ja parempoolne mingi suvalise umpaga. Öö edenedes jäid vasakpoolsed tasapisi tasasemaks ja parempoolsed võtsid võimu. Õnneks olime piisavalt väsinud, et seda ignoreerida. Hommikul eeldasime Pangodi kalarestoranist omletti ja pannkkooke, aga selgus, et kumbagi enam menüüs ei ole. Kokteilisalat pidi asja ära ajama. Meiega ühines ka lätlased maha raputanud Kr., kes planeeris sujuvalt ka eeloleva päeva.
Märksõnad: Otepää kaubanduskeskus & hõbedane sõnnikuhark (et kas sellist toodest oleks sobiv sünnipäevakingiks viia?), Kanepi 19 km (P. oli veendunud, et "siit küll Kanepisse ei saa"), loomade jalgpall (seda pole võimalik selgitada ... kuigi küsimusele "Mis loom sa oled?", vastas Kr "Peoloom") ja öine kohvitamine Kärevere teemajas taustaks tumm telekapilt Vilja Savisaare sünnipäevapeoga.
Lõpp hea, kõik hea.
Friday, August 3, 2007
Soe tunne
Eile oli kõik nagu vanasti ja nagu kogu aeg. See pole vist grammatiliselt kõige korrektsem lause, kuid väljendab minu emotsiooni üsna täpselt. Eilne õhtu VS-s tõestas järjekordselt, et sõprust ei saa alati mõõta koosveedetud tundide arvus või reaalselt nahkapistetud soolakogustes. Ja mul on selle üle siiralt hea meel.
Teemapaber (soovitavalt väike ja mustriline paberitükk kuhu kirjutatakse rida eluolulisi punkte, mis tuleb kindlasti läbi vestelda) oli eilselt kohtumiselt küll puudu, kuid teemad ise olid kohal. Ja aeg lendas linnutiivul nagu lennuk, nii et esimesed trammid juba depoosse sõitma hakkasid.
Kosutav õhtu.
Teemapaber (soovitavalt väike ja mustriline paberitükk kuhu kirjutatakse rida eluolulisi punkte, mis tuleb kindlasti läbi vestelda) oli eilselt kohtumiselt küll puudu, kuid teemad ise olid kohal. Ja aeg lendas linnutiivul nagu lennuk, nii et esimesed trammid juba depoosse sõitma hakkasid.
Kosutav õhtu.
Thursday, August 2, 2007
Pärast pausi
See "Pärast pausi" oli vist ühe me kunagise Ametilugude saate pealkiri? Või oli see "Enne pausi"? Nagu näha, pole mälu enam see, mis vanasti ... aga eks pealt kolmekümnene vanus peabki ju tunda andma.
Antud kontekstis tähendab paus muidugi hiiglekraatriks kärisenud vahet postituste vahel. Mis teha. Enesetunne oli eelmistel nädalatel täpselt nii halb, et isegi mõtlemine tundus liiga raske.
Aga tundub, et olen nüüd jälle n.ö. järje peale saanud ja tulevik paistab pisut helgemates värvides. How cliché is that?
Igaks juhuks hetkel lõpetan. Et homme jälle tulla
Antud kontekstis tähendab paus muidugi hiiglekraatriks kärisenud vahet postituste vahel. Mis teha. Enesetunne oli eelmistel nädalatel täpselt nii halb, et isegi mõtlemine tundus liiga raske.
Aga tundub, et olen nüüd jälle n.ö. järje peale saanud ja tulevik paistab pisut helgemates värvides. How cliché is that?
Igaks juhuks hetkel lõpetan. Et homme jälle tulla
Subscribe to:
Posts (Atom)